Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leidliku piimafarmi kaua laagerdunud päästerõngas

    Tartumaal Kambjas asuva Andte Farmi omanikud Aivar Alviste ja Erika Pääbus hakkasid piima odavalt edasi müümise asemel Hollandi juustu tootma. Foto: Raivo Tasso /Ekspress Meedia

    Tartumaa piimatööstus Andre Farm hakkas ettevõtte sügavaimas kriisis juustu tootma, sest toorpiima edasi müües oleks pankrot peagi silme ees.

    Piimakarja kasvatajad sulgevad järjest laudauksi, sest toorpiima müügist pole enam võimalik ära elada. Piima loksub piimaautodes tööstustesse iga päev umbes 25 tonni vähem kui kaks aastat tagasi. Selle ajaga on Eesti lautadest kadunud ligi 10 000 lehma ning piima kokkuostu hind on vähenenud poole võrra, umbes 20 sendile.
    Kaks aastat tagasi, kui põllumajanduses oli veel hea aeg, mõtles Andre Farmi pererahvas, et on viimane aeg hakata oma piima väärindama. Nüüd tahavad nad piimamüügi üldse ära lõpetada ja keskenduda vaid juustu tootmisele. Selleks on Aivar Alviste ja Erika Pääbus saanud juba ka Hollandist juustumeistri sertifikaadid ja ehitanud välja oma meierei. Nad loodavad, et õige pea annavad nende 180 lehma piima vaid juustu tarvis. „Langetasime otsuse juustu kasuks, sest see on pikaajalise väärtusega – kui me seda täna ära müüa ei suuda, siis homme on ta veel kallim. Nagu hea vein,“ selgitas Pääbus.

    Andre Farm kogub raha ühisrahastusega

    Andre Farmil oleks vaja ehitada välja oma meiereis 12kiloste juustukerade tükeldamise ja pakendamise ruum, mis vastaks veterinaarameti nõuetele.

    Nende enda käibevahendid seisavad praegu riiulil – juustukerad peavad enne piisavalt laagerduma, kui need saab maha müüa.

    Pangast Andre Farm põllumajandusettevõttele omaselt praegu laenu ei saanud.

    Andre Farmi meierei ehitusse saab igaüks panustada kuni täna õhtuni ühisrahastusplatvormil Investly, kus pererahvas loodab koguda laenurahana 50 000 eurot. Vaata täpsemalt: www.investly.eu

    Alviste ja Pääbus on üks helge näide tegevuse lõpetanud piimatootjate kõrval, kuid nendegi elu pole koore lakkumine, sest pangast põllumehele praegu naljalt laenu ei anta. Kahe aasta eest alanud meiereiehituse lõppfaasi investeeringud tulid piima hinnalanguse tõttu juba ülivaevaliselt.
    „Augustis alustasime juustu tootmist riiulile, aga juust küpseb paar kuud ja nüüd saab just noor juust valmis. Meil tekkis käibevahendite nappus, sest raha seisab juustukerana riiulil. Eelmisel nädalal hakkasimegi turustamisvõimalusi otsima. Saime kätte väiksed pakendid, suurte jaoks tuleb juustusertifikaadiga paber alles Hollandist,“ rääkis Pääbus.
     

    Naaberfarm müüs lehmad maha

    Andre Farmist vaid 15 kilomeetri kaugusel Kambja vallas asuv Tatramäe talu müüs augustis oma sadakond piimalehma maha, pani äsja sisustatud lauda kinni ja keskendub viljakasvatusele.

    Tatramäe talu peremees Gunnar Ots ütles, et tegeles juba varem segatootmisega, kuna piima tootmine ei tasunud enam ära. Nüüd jääb vaid teraviljakasvatus. Ta on kaalunud ka lihaveiste kasvatamist, mille võib-olla järgmisel aastal ette võtab. Otsal on selleks laut, äsja remonditud siloauk ja eelmisel aastal soetatud tehnika.

    „Muidu oleks võinud veel mõne aasta piima toota, aga piima on palju, hind on madal, pole mõtet vastuvoolu ujuda,“ sõnas Ots. Kuna Otsal oli suhteliselt noor kari, sõitis osa lehmi Poola ja Lätti. „Praegu lendavad laudas vaid kärbsed,“ sõnas ta.

    Lihaveiseid peaks ta aga igal juhul võtma umbes 150, et loomade arv annaks kokku ühe töötaja jaoks täiskoormuse. Lauda sulgemise ja lehmade müügi tõttu pidi Ots koondama kaks töötajat. „Ja ega liha hind ka praegu just laes pole, selles on lihtsalt vähem räägitud,“ lausus ta.

    Hinnad pöördusid nende kahjuks
    Alviste ja Pääbus tellisid omale kõigepealt juustu valmistamiseks vajalikud seadmed, eelmise suve lõpus hakkasid ehitama meiereid, tänavu said selle valmis ja augustis hakkasid juustu tegema. Koolitusrahaks läks Pääbuse sõnul Hollandis kuus tonni piima.
    „Kui me alustasime reaalse investeeringuga ehk meierei ehitusega, oli piimanduses väga hea aeg – liitri hind üle 40 sendi. Kui aga jõudsime investeeringu lõppfaasi, sattus see väga halba aega. Eelmise aasta augustis läks asi jamaks ja siiamaani on seis nukker. Tegelikult oleks vaja veel paar lisaruumi ehitada. Praegu toodame ühekiloseid kerasid, need lähevad väga hästi, aga 12kiloste juustukerade jaoks on meil olemas nii tükeldaja kui ka vaakumpakendaja, kuid mitte veterinaarameti nõuetele vastavat tükeldusruumi,“ rääkis Pääbus.
    Juustu toodab Andre Farm praegu üle päeva, sest pool piimast läheb veel siiski toorpiimana müügiks. Korraga tehakse 4 tonnist piimast 400 kilo juustu, seega kuus umbes 6 tonni juustu. „Kui piimamüügi kuuarvet vaadata, siis tuleb küll selline tunne iga kord peale, et tuleks see piimaauto kulutamine ära lõpetada, mis ta ikka siin jõlgub üle päeva,“ sõnas Pääbus.

    Eesti piima hinna määravad Euroopa suurtootjad

    Kui mõni piimafarm hakkab ise lõpptoodet tootma, peab see olema pigem nišitoode kui massikaup, ütles Vigala Piimatööstuse juht Vallo Asperk.

    „Piima madalast hinnast tulenev surve jõuab tiiruga ka piimatöötleja juurde. Inimesed küll ütlevad, et piimatoodete hinnad poes pole langenud, kuid kauba liiga odavalt pakkumine on suur risk, sest piima hind võib jälle järsult muutuda ja varsti ei saa enam sellise hinnaga müüa. Lisaks on praegu maad võtnud tohutud kampaaniapakkumised, mille puhul on näiteks viilujuustu puhul marginaal olematu,“ sõnas Asperk.

    Ta lisas, et piimatöötleja jaoks on olukord hea siis, kui turg on stabiilne. „Praeguses olukorras on raske midagi prognoosida, on selge, et selline piimahind pole jätkusuutlik.“

    „Turg määrab hinna ja meie sisseostmishinnad sõltuvad sellest, millised on suurtootjate hinnad. Nemad omakorda sõltuvad Baltikumi suurtootjatest ja need omakorda sõltuvad Poolast ja Saksamaast. Piima hind kujuneb vabal Euroopa turul, meie ei saa seda mõjutada,“ selgitas Asperk.

    Totaalne piimakriis
    Pääbuse sõnul on praegu nende ettevõtte kolmas kriis, mis on kõige sügavam ja pikem.
    „See on kestnud aasta ja paar kuud ning olukorra paranemist pole näha, tavaliselt on kriis ikka nii pool aastat olnud. See, et maailmaturul on toorpiima hind paar korda järjest kasvanud ja pole enam langenud – jumal teab, millal selle mõju Eestisse jõuab. Piima hinnalangus hakkas tegelikult ju pihta juba enne Vene embargot, see võimendas asja omajagu. Kogu Euroopas tekkis piimatoodete ülejääk. Kui muidu oli põllumajanduskriis tavaliselt Eesti-sisene, siis nüüd on see Euroopa-ülene.“
    Alvistel ja Pääbusel on plaan, et, niipea kui näevad, mis turul toimub ja müük läheb käima, hakkavad nad kogu oma piima töötlema, mis annaks 12 tonni juustu kuus. Praegu müüakse nende juustu mitmes talupoes, lõppfaasis läbirääkimised käivad Juustukuningate poega.
    „Tuttavate kaudu vaatame ka Riia poole. Meie asukoha järgi pole üldse vahet, kas meie juust sõidab Riiga või Tallinnasse. Läbirääkimisi suurte selvepoodidega saaksime alustada siis, kui me saame suuri 12kiloseid juuste tükeldama-pakendama hakata. Väikseid kerasid ei jõua me nii palju teha ja suures küpseb juust ka hulga paremini,“ sõnas Pääbus.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.